Blogi

Heikki on 54-aastane kirjanik Soomest Turu linnast. Avaldanud alates 2017. aastast neli raamatut. Heikkile meeldib lugeda, matkata, looduses liikuda ja seenel käia. Seda viimast kohe hiigla palju. Hetk enne nendele küsimustele vastamist oli ta samuti metsas, ent pidi raamatuklubile üle veebi intervjuu andma, muidu oleks ta jäänudki sinna. Metsa.

Mart Juur on ajakirjanik, humorist, saatejuht, diskor ja muidugi ka suur raamatusõber.

Gert Kiiler on 1974. aastal sündinud vabakutseline ajakirjanik ja stsenarist. Äsja ilmus tema esimene ilukirjanduslik teos, kriminaalromaan „Eranuhke ei armasta keegi“.

"Paar majast nr 9" autor Claire Douglas on neljakümnendates kahe lapse ema. Ta on endine ajakirjanik, kes kirjutas elulisi lugusid naisteajakirjadele ja just need lood on teda inspireerinud ka raamatute kirjutamisel. Douglasel on kaks kohevat krutskeid täis kassi, kes pakuvad talle kirjutamistöö kõrvale seltsi (isegi praegu peab ta trükkimises pausi tegema, et neid paitada).

Haarav perekonnasaaga 20. sajandi keskpaiga glamuursest New Yorgist räägib nelja noore naise elust, keda esialgu ei ühenda mitte miski peale peresidemete. Aga on see vast perekond. 

Leelo Tungal on 75 aastat vana, sellest lugejana tegutsenud 71 aastat, Tartu Ülikooli vilistlane (eesti filoloog), vabakutseline kirjanik ehk pensionär, 3 tütre ema, 2 lapse vanaema, ühe koera ja üpris mitme inimese sõber. Pikkus: 162 cm, kaalu ei tea (ja polegi vaja teada).

„Nagu tavaliselt, lasuvad seltskonda astuvate neidude abielulised lootused suuresti Bridgertonide perekonnal, ennekõike vanimal vallalisel vennal Benedictil. Ta küll osaleb igal peol, kuid ei tee muud, kui silmitseb ust, eeldatavasti oodates mõnd konkreetset isikut.
Vahest ... võimalikku pruuti?“

LADY WHISTLEDOWNI SELTSKONNALEHT, APRILL 1814 

Kohale on jõudnud suviselt rammestav leitsak ning ühes sellega viimane aeg suvelugemise rõõmudesse sukelduda.

Kuu raamatu "Lokomotiiv" autor Mario Pulver on kirjanik ja tõlkija. Ta üritas esimest korda kirjutada romaani 13-aastaselt, aga pärast paarikümmend lehekülge sai võhm otsa. Teist korda üritas ta 23-aastaselt ja see teos püsib targu sahtlipõhjas. Kolmas katse toimus 35-aastaselt ja ei õnnestunud ikka veel. Alles pärast seda, kui ta pühendus endast paremate kirjanike lugemisele, läksid asjad roosilisemaks ja neljas katse sai juba romaanivõistlusel heakskiidu.

Kui üks noor mees oma tüdruku maha jätab, võib suhte lõpetamist õigustada mitut moodi.  Võib mõelda, et liiklusõnnetusse sattudes käis noorukil surm silme eest läbi ja see seadis elu uude valgusesse. Võib öelda, et meenus lapsepõlv ja see, mis päriselt oluline. Aga üks on selge – mis ühele toob vabanemise, toob teisele valu ja kannatusi.

Kui last ootav Saffron Cutler koos oma kallima Tomiga Skelton Place’i majja nr 9 kolib ja noored seal remonti alustavad, ei oleks nad eales osanud arvata, et ehitajad aiaplaatide alt surnukeha avastavad. Õigemini – kaks surnukeha.

Kirjanik ja mõtterändur Valdur Mikita ei vaja eestlastele ilmselt pikemat tutvustamist. Nüüd kajavad Valduri mõtted vastu meie mikrointervjuu küsimustelt.

Tartu ühes vanimas kivimajas elab üheksa-aastane poiss Lukas koos ema, isa, väikevend Thori ja krutskeid täis koerakese Luurihiga. Kui seni arvas Lukas, et nad elavad täiesti tavalises, ehk isegi kõige igavamas Eestimaa linnas, siis sel suvevaheajal muutub tema arvamus igaveseks.

Pärast nelja-aastast segadust USA poliitmaastikul vannutatakse ametisse uus president. Kõigi üllatuseks määrab ta välisministri ametisse oma poliitilise vastase – mõjuvõimsa meediakoproratsiooni omaniku ja tegevjuhi Ellen Adamsi.

Jätnud seljataha truudusetu abikaasa Varvara ja Pariisi salongide pealiskaudsed keskustelud, naaseb elus pettunud Fjodor Lavretski oma Venemaa kubermangulinna härrastemajja. Juhuslik kohtumine noorukese Liisaga äratab mehes taas armastuse. Prantsusmaalt saabunud teade Varvara surmast kaotab Liisa ja Fjodori teelt viimasedki takistused ning tulevik näib helge ja võimalusterikas. Ent siis pöörab õela saatuse sõrmenips kõik pea peale…

Silvia Pärmann on fotograaf ja reisiajakirjanik, keda leiab harva populaarsetest puhkusesihtkohtadest. Tema esimene raamat "Riigid, mida pole olemas" (2020) viis riikidesse, mida maailma poliitiliste kaarti vaadates polekski juskui olemas, ehkki tegelikult elavad seal päris inimesed päris linnades; teine reisikirjade kogumik “Kusagil maailma lõpus” (2021) aga üheteistkümnesse väga erilisse kohta, mis kas distantsilt või meeleolult meist mõõtmatult kaugel on.

Maailmakuulsad arhitektid ja disainerid Aino Marsio-Aalto (1894–1949) ja Alvar Aalto (1898–1976) olid abikaasad ja töökaaslased üle 20 aasta. Nende saavutusi teatakse tänaseni kõikjal, nende loodud esemed ja hooned on aja jooksul omandanud kultusliku oreooli.

Kindlasti on hulk lugejaid, keda Piers Morgani „Ärgake!“ ärritab. Kuid paljudele toob see raamat hoopis äratundmisrõõmu, isegi kergendust, sest autor ütleb selge sõnaga välja olulisi asju, mille ümber on tavaks vaid ebamääraselt keerutada. 

Kümneaastasel Jasil on ainulaadne viis tajuda ümbritsevat maailma läbi kehaliste aistingute: udarasalvi rasvasus talvekülmast karedal käenahal, kärnkonna roheka selja tüükalisus vastu seda silitavat sõrme, kuumatunne põskedel pärast „punastamissõnade“ lausumist.

Kui traagiline õnnetusjuhtum perekonna justkui õmblustest lahti rebib, kaldub üksildase tüdruku uudishimu üha häirivamate fantaasiate keerisesse, avades hingepimeduse, mis ähvardab hävitada kõik.

Loe katkendit  Marieke Lucas Rijneveldi raamatust "Õhtute äng":

Kogumik „Katki“ toob kokku pildid nende inimeste eludest, kelle nõukogude võim Teise maailmasõja eel, ajal ja järel küüditatute ja arreteeritutena Venemaale saatis. Koostaja Vahur Laiapea kogus katkendeid paljudest varem ilmunud väljaannetest ja jagas need kolme ossa: Ema, Laps ja Isa. Siinsete kaante vahel on ligemale 80 inimese mälestused, murdosa kannatusest, mis inimesed katki tegi.

„Kui midagi nii kohutavat sünnib, siis inimene küsib: miks just mina? Ja midagi pole teha – me ei leia vastust sellele küsimusele,” kirjutab raamatu eessõnas vaimulik Toomas Paul. Kuidas toime tulla kõikjale kanduva vägivalla ja selle jälgedega? Meelde tuletades. Meeles hoides. Mäletades.

Pontellier’ perekond veedab leitsakulist ja loidu puhkust Mehhiko lahe troopilisel saarel ning kellelgi pole põhjust kahtlustada, et pereema Edna võiks sisustada oma aega millegi muuga peale abikaasa ja laste. Keelatud suveromanss äratab aga naises uudsed tundmused ja riskantsed ideed. Edna mõistab, et sügise saabudes ei suuda ta Louisiana kõrgseltskonna lämmatavasse kammitsasse naasta. Tema mässumeelsus läheb kalliks maksma.

Loe katkendit Kate Chopini "Virgumisest":

Kirjanike Maja musta laega saalis valiti juba 13. korda parimat reisiraamatut. Eelmise aasta võitjateks kuulutati koguni kaks teost, milleks olid Indrek Rohtmetsa "Üks rott läks rändama“ kirjastuselt Varrak ning Eia Uusi „Kirjad Buenos Airesest“ Postimehe kirjastuselt.

17. veebruaril kell 17 esitleb Soome endine peaminister Esko Aho enda mälestusteraamatut „1991. Mustade luikede aasta".  Autoriga vestleb ajakirjanik ja diplomaat Harri Tiido.

Noor vikont Anthony Bridgerton teab, et on inimesi, kes leiavad tõelise armastuse. Tal enesel pole seda ilmtingimata vaja läinud. Vikondi tiitel nõuab aga naisevõttu ja noorem Sheffieldi õde sobib tulevaseks vikontessiks piisavalt hästi. Mõrsja vanem õde – vanatüdruk Kate Sheffield – ei ole eluvend Anthonyst aga sugugi vaimustuses ning teeb kõik endast oleneva paari lahkuajamiseks.

Anthony ja Kate murravad Londoni ballisaalides piike ning kiruvad teineteise põikpäisust. Isegi öö saabudes kummitavad nad vastastikku unenägudes. Hilised ulmad saavad aga üha meelelisemaid värvinguid ning ühtäkki tuksuvad noorte südamed salamisi teineteisele.

Loe katkendit Bridgertonide saaga teisest raamatust: 

„Eesti tuuleveskite lugu“ on ainulaadne fotoraamat, mille 400 leheküljel on vaataja pilgu all kõik Eesti tuuleveskid - nii, nagu need viimase kümnendi jooksul on maastikul näha olnud.

Kõik raamatusõbrad on oodatud iga-aastasele jõulumüügile, mis seekord toimub Kultuurikatlas.

Keda küll ei huvitaks suhted? „Ökoloogia võhikutele“ just nendest räägibki. Ökoloogia on üsna noor teadusharu, mis käsitleb organismide ja keskkonna vahelisi suhteid ehk teisisõnu – see on teadus eluslooduse majapidamisest. Mõistmaks selliste suhete mõnikord keerulist, ent alati huvitavat olemust, kirjutas Tartu Ülikooli evolutsioonilise ökoloogia professor Kristjan Zobel neist silmaringi avardava mahuka raamatu.

Kadri on aksessuaaridisainer, kes usub, et elus on asju, mis algavad väiksena, kuid kasvavad üha suuremaks ja suuremaks …

Elisa-Johanna Liiv ja Triinu Kööba veavad raamatupoodi Puänt.
Kaks sõpra, kellel oli unistus ja nad otsustasid selle ellu viia. Neile meeldib mõelda, et Puänt on küll kehalt väike, kuid vaimult suur ruum.

Akadeemik Jüri Engelbrechti uus raamat „Juhuslikud jalutuskäigud teadusmetsas“ avab päevikumärkmete ja isiklike mälestuste kaudu ukse teadlaste igapäevaellu ja tutvustab talle südamelähedasi kaasteelisi teadusmaastikul.  

Liisi Voolaid seikleb igapäevaselt muusikamaailmas nii mänedžeri kui ka DJ rollides. Muide, tegelikult ta ka kirjutab. Enamasti muusikaarvustusi, aga salaja ... romaane.

Seoses kirjastamismahu suurenemisega otsib Postimehe kirjastus tõlkijaid, toimetajad, keeletoimetajaid ja korrektoreid.

Eia Uus on kirjanik, kelle sulest on ilmunud mitmeid romaane. Tema kõige värskem raamat   „Kirjad Buenos Airesest" viib meid Argentinasse.